Nelipühad Rootsis
Rootsis nimetatakse nelipühi Pingstiks ning nelipühade esimene püha on üleriigilise riigipühade seaduse järgi riigipüha. Kirikukalendris tähistatakse seda Püha Vaimu pühana, endine riigipüha järgneval esmaspäeval aga kaotati 2005. aastal.[1][2]
Tähendus ja kuupäev
Kristlikus traditsioonis meenutavad nelipühad Püha Vaimu tulekut Jeesuse jüngrite peale, nagu kirjeldatakse Apostlite tegude raamatus. Rootsi kirik esitab seda päeva Jumala Vaimu inimeste juures olemise pühana; Rootsi seaduslikus kalendris langeb nelipühade esimene püha seitsmendale pühapäevale pärast lihavõtteid.[1][3]
Riigipüha pühapäeval
Rootsi riigipühade seadus loeb riigipühade hulka iga pühapäeva ning nimetab eraldi ülestõusmispühade esimest püha ja nelipühade esimest püha. Seadus paigutab nelipühad seitsmendale pühapäevale pärast lihavõtteid, nii et see on alati pühapäev, mitte nädala sees liikuv püha.[1]
Päeva staatus on eraldi küsimus sellest, milline on üksiku töötaja töögraafik. Seadus määratleb riigipühad ja nende kuupäevad, kuid ei määra ettevõtete ega transporditeenuste lahtiolekuaegu. Reisijatel tasub kontrollida selle konkreetse teenuse või koha pühapäevast sõiduplaani ja lahtiolekuaegu, mida nad kavatsevad kasutada.[1]
Jumalateenistused ja kohalikud kombed
Inimesed saavad kasutada Rootsi kiriku ühiskalendrit, et leida nelipühade tähistamisi oma koguduses.[3]
Ühe Rootsi kiriku koguduse käsitlus kirjeldab nelipühi kui traditsioonilist leeri- ja pulmapäeva ning ütleb, et see pühapäev on olnud populaarne pulmapäev. Need on selle koguduse kirjeldatud kombed, mitte tagatis, et igas Rootsi kogukonnas toimub mõni talitus või sündmus.[4]
Miks nelipühade teine püha on teistsugune
Nelipühade teine püha, nelipühade esimesele pühale järgnev päev, ei ole Rootsis enam riigipüha. Parlamendi 2004. aasta otsusega sai 6. juunist, Rootsi rahvuspühast, alates 2005. aastast riigipüha ning samal ajal kaotas nelipühade teine püha riigipüha staatuse.[2]
Kuna nelipühad ise langevad pühapäevale, ei teki sellest täiendavat tööpäevale langevat püha. Praeguse riigipühade loetelu järgi ei ole nelipühade teine püha üldine vaba päev; seadus nimetab nelipühade esimest püha, kuid järgnevat esmaspäeva loetellu ei arva.[1][2]
Korduma kippuvad küsimused
Kas nelipühad on Rootsis riigipüha?
Jah. Nelipühade esimene püha kuulub Rootsi riigipühade hulka ja seadus määratleb selle seitsmenda pühapäevana pärast lihavõtteid.[1]
Kas nelipühade teine püha on riigipüha?
Ei. Parlament kaotas nelipühade teise püha riigipüha staatuse 2005. aastal, kui rahvuspühast sai riigipüha.[2]
Kas kauplused ja ühistransport töötavad?
Üleriigiline pühade seadus ei määra ettevõtete ega transpordi lahtiolekuaegu. Kontrollige selle konkreetse kaupluse, teenuse või liini pühapäevaseid lahtiolekuaegu või sõiduplaani, mida kavatsete kasutada.[1]
Kust leida jumalateenistus?
Rootsi kirik suunab külastajaid oma ühiskalendri juurde, et leida nelipühade tähistamisi kohalikus koguduses.[3]
Allikad ja viited
Püha Nelipühad jaoks riigis Rootsi kasutatud allikad:
- Lag (1989:253) om allmänna helgdagar- Sveriges riksdag
- Nationaldagen - ny helgdag (Betänkande 2004/05:KU6)- Sveriges riksdag
- Pingst- Svenska kyrkan
- Kyrkårets pärlor - Pingst- Färingsö församling, Svenska kyrkan